tag:blogger.com,1999:blog-29871155893736647902024-02-07T21:48:06.753-08:00AL-KISAHKurantaikan rasa pada baris kata yang kunukilkan.Hasrat dihati untuk menjadi seorang penulis justeru kumulakan dengan setitis tinta menjadi karya abadi buat diriku. Laman ini umpama sebidang tanah yang diberi untuk aku baja dan tanam dengan pohon yang rendang menjadi teduhan pada insan yang sudi berteduh.Moga segala ilmu yang ada dapat dikongsi dan menjadi iktibar pada semua.Nur Aizahhttp://www.blogger.com/profile/10800432365048974855noreply@blogger.comBlogger90125tag:blogger.com,1999:blog-2987115589373664790.post-66615940037155834892021-04-01T21:17:00.002-07:002021-04-01T21:17:59.125-07:00Ustaz, ajarku mengaji! <p>Bahagian 1</p><p style="text-align: justify;">Kelam senja menyusur malam, raut langit mulai berkerut dengan garisan kehitaman. Kedengaran suara muazzin melaungkan kalimah suci. </p><p style="text-align: justify;">"Tutup televisyen tu, pergi mandi dan solat," kata Si Ibu.</p><p style="text-align: justify;"><span> Pin tidak mempedulikan ibunya. Matanya masih kekal di kaca televisyen. Ibu Yom lantas menutup suis dan memberi isyarat tangan supaya anaknya segera melaksanakan arahannya tadi.</span></p><p style="text-align: justify;"><span> Pin tidak berkata apa-apa. Sekadar menurut dalam paksa. Mengomel? Mungkin hanya dalam hatinya.</span></p><p style="text-align: justify;"><span> </span>Selesai solat, Ibu Yom menyediakan makan malam seperti biasa untuk keluarga. Menu malam ini ada sedikit istimewa kerana ada ikan keli masak lemak cili padi kegemaran suaminya. Teringat kisah cinta dengan suaminya dulu, ibu Yom tersenyum sendirian. Suaminya baik dan kelakar. Walaupun kehidupan mereka tidaklah kaya hanya sekadar cukup makan namun, dia sangat bahagia hingga ke saat ini bersama keluarganya. Nasi dicedokkan ke dalam bekas, diletakkan di atas meja. Aroma nasi beras wangi menusuk ke hidung.</p><p style="text-align: justify;">Ibu Yom memandang ke arah jam dinding. </p><p style="text-align: justify;">"Dah pukul 7.45 malam. Biasanya dah sampai rumah", kata Ibu Yom sendirian.</p><p style="text-align: justify;"><span> Dia menyambung kerjanya di dapur dengan mencuci piring, pinggan dan peralatan memasak tadi.</span><br /></p><p style="text-align: justify;">"Tok....tokk...," bunyi ketukan pada pintu.</p><p><br /></p><p style="text-align: right;">BERSAMBUNG......</p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><div class="blogger-post-footer">Karya Nur Aizah</div>Nur Aizahhttp://www.blogger.com/profile/10800432365048974855noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2987115589373664790.post-76110046767622894942018-08-30T05:41:00.002-07:002018-08-30T05:41:30.428-07:00Terasa Karya: Nur Aizah<br />
<br />
Sungguh terasa,<br />
Bila lidah tidak bermata,<br />
Melempar bisa,<br />
Membabi buta.<br />
<br />
Biarlahku terasa,<br />
Kumengadu pada Yang Maha Esa,<br />
Dia tahu apa yang berlaku.<br />
<br />
Kamu,<br />
Fikirlah berjuta,<br />
Tentang hati,<br />
Tentang jiwa,<br />
Lidah itu tajam,<br />
MELEBIHI mata pedang.<br />
<br />
Jika tetap mahu,<br />
Mguriskan hati,<br />
Siatlah dulu lidahmu,<br />
Agar kau tahu makna pedih dan sakit,<br />
Agar kau tahu erti bahasa.<div class="blogger-post-footer">Karya Nur Aizah</div>Nur Aizahhttp://www.blogger.com/profile/10800432365048974855noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2987115589373664790.post-37927891429994992112018-08-07T18:15:00.002-07:002018-08-07T18:15:36.078-07:00RinduRindu<br />
Karya: Nur Aizah<br />
<br />
Rindu,<br />
Wajah kian menyepi,<br />
Terasa makin menjauh,<br />
Di sudut hati,<br />
Melonjak mahu kembali,<br />
Moga diberi waktu bersama lagi.<br />
<br />
<br />
Rindu,<br />
Ku akan kembali,<br />
Bersamamu lagi,<br />
Membilang waktu,<br />
Moga masa beranjak pergi.<br />
<br />
<br />
Rindu,<br />
Tersangat rindu,<br />
Pada suara,<br />
Redup wajahmu,<br />
Sentuhanmu,<br />
Teguranmu.<br />
<br />
Mereka sentiasa dalam doaku,<br />
Moga ku diberi kesempatan waktu,<br />
Nikmat ayahanda dan bonda,<br />
Yang tiada galang gantinya.<br />
<br />
<br /><div class="blogger-post-footer">Karya Nur Aizah</div>Nur Aizahhttp://www.blogger.com/profile/10800432365048974855noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2987115589373664790.post-5239805399234861572018-08-03T03:41:00.002-07:002018-08-03T03:41:57.770-07:00KembaliAssalamualaikum,<br />
<br />
Hampir lima tahun aku meninggalkan ruangan ini.Agak bersawang dan berdebu.Aku mahu sambung berkarya lagi.😊<div class="blogger-post-footer">Karya Nur Aizah</div>Nur Aizahhttp://www.blogger.com/profile/10800432365048974855noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2987115589373664790.post-14194210834565025232012-07-30T04:08:00.000-07:002012-07-30T04:08:22.719-07:00MESEJ<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjyCjzWTxf3y3MFQvtyNrf9F5e-71zqBo8Z5vgM1sR5Nxzivzzjtonr2NdLHv_jyiuUrg7UWOP7f71gJr5q72wYfW_u32X90kdFh8h6lB-LaaxQIQJy6u9HD5FhLVy0BvGJ8A4WdPiVB0g/s1600/senja.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="150" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjyCjzWTxf3y3MFQvtyNrf9F5e-71zqBo8Z5vgM1sR5Nxzivzzjtonr2NdLHv_jyiuUrg7UWOP7f71gJr5q72wYfW_u32X90kdFh8h6lB-LaaxQIQJy6u9HD5FhLVy0BvGJ8A4WdPiVB0g/s200/senja.JPG" width="200" /></a></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="tab-stops: 228.75pt center 3.5in; text-align: center; text-indent: .5in;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">MESEJ<o:p></o:p></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center; text-indent: .5in;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Karya:
Nur Aizah binti Ramli<o:p></o:p></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center; text-indent: .5in;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">Segaris
garisan jingga merentasi pemandangan di dada langit seperti segaris luka
berdarah yang makin diresapi gelap malam yang mula melangkah ke garisan waktu.
Di perbatasan itu, kedengaran suara-suara riuh menyapa tubuh yang kaku yang
menyeliratkan fikiran umat akan perkara yang telah terjadi.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Apa yang terjadi kepada dia?” Tanya seorang wanita.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Mesti kes bunuh diri ni” Jawab seorang lelaki<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> Namun, mereka bukanlah pihak polis atau ahli forensik
yang dapat mengesahkan apa yang telah berlaku. Hanya andaian menyebarkan cerita
yang dilihat. Cerita itu pula akan dikait menjadi baju cerita untuk si mayat.
Jika si mayat dapat bangun bercerita, sudah tentu cerita itu tidak disukai
olehnya. Fitnah yang berleluasa menyakitkan dirinya. Mati telah mati. Tiada yang boleh diubah.
Tiada saksi hanya alam.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Mungkin dia
hutang dari premis pinjaman yang tidak berdaftar?” Seorang tua berteka teki.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Dia kena rompak ni. Tengoklah tiada apa yang
ditinggalkan kecuali seluar panjangnya sahaja” Jawab seorang anak muda.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> Suara yang lain masih membincangkan perkara itu. Bunyi
siren polis mematikan segala perbualan. Berpasang-pasang mata tertancap pada
anggota polis yang turun dari kenderaan. Mereka benar-benar ingin tahu punca
kejadian. Malam yang tiba tidak mampu menghambat seluruh jiwa untuk kembali ke
sarang masing-masing. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> Mayat kaku diletakkan atas plastik hitam dan ditutup.
Mayat itu diusung menggunakan <i>stretche</i>r ke ruang belakang jip. Ahli
forensik memeriksa sekitar kawasan untuk mencari bukti-bukti yang boleh
menjawab persoalan mereka nanti. Tubuh
mayat masih belum berulat namun pucat. Mungkin masa kematiannnya kurang dari 24
jam yang lalu.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> Lampu-lampu neon yang terpasang di tepi jalan sekali
sekala menyuluh wajah mayat seperti cerita seram. Petugas yang berada di
bahagian belakang jip tetap tenang kerana telah biasa dengan keadaan itu. Jasad
itu tidak bernyawa lagi, jadi dia tidak akan bangun dan mencekik atau menghisap
darahnya seperti yang ditonton di dalam filem ataupun drama. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Alam baqa ialah alam yang kekal abadi. Tiada sesiapa
yang dapat keluar darinya setelah melangkah ke sana” <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Tapi ustaz, pernah terjadi seseorang itu telah mati
tetapi dia hidup kembali”<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Dengan izin Allah swt”<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> Dialog yang pernah didengar ketika di surau. Benarlah
kata-kata itu. Pendengarannya terasa berdesing seperti bunyi vakum. Ah, paling
dibenci. Apa yang berlaku. Mata berpinar-pinar. Lantas rebah di sebelah mayat
tadi.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Saudara, bangun!” Gerak seorang petugas lain.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Eh, saya ada di mana?” Tanya Radzi<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Kita baru tiba di hospital. Awak tertidur tadi.” Jelas
petugas itu.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> Radzi merenung lama petugas itu. Dia sedar dia masih di
atas jip bersama mayat tadi. Lalu dia mengusung bersama petugas itu masuk ke dalam
makmal.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Siapa nama awak? Tak pernah jumpa sebelum ini.” Tanya
Radzi.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Saya Munir. Pekerja baharu. Baru bertugas hari ini.
Jawab Munir.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> Radzi mengangguk tanda faham. Dia bersalam dengan Munir
dan meminta diri untuk pulang semula ke balai. Munir memandang dari jauh.
Wajahnya berkerut seperti dirundung masalah yang sangat berat sehingga
menampakkan urat-urat hijau di dahinya.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">***<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> Radzi menerima panggilan telefon daripada makmal. Dia
dapat mengagak, ini mesti mengenai keputusan DNA dari makmal mengenai mayat
yang dihantar tempoh hari. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Baiklah pukul 12 tengah hari saya datang ambil
keputusannya”. Kata Radzi.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> Radzi melihat jam di tangan yang menghampiri pukul 9
pagi. Dia masih di pejabat, menekan-nekan papan kekunci menulis sesuatu. Dia
begitu khusyuk menghadap mesin teknologi itu. Sehingga tidak menyedari pagi telah berkejar ke tengah hari.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Allahu Akbar” ucap Radzi.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> Dia tersedar setelah terkejut mendengar bunyi tayar pecah
di luar balai. Masa berbaki 30 minit untuk dia pergi ke hospital. Masih sempat,
lagipun jarak hospital dengan balai tidak jauh. kata hatinya. Radzi berjalan
laju menuju ke kereta. Dia sangat mementingkan masa.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> Dalam perjalanan tekaknya terasa sangat kering. Dia meninjau-ninjau
di tepi-tepi jalan jika terlihat ada gerai yang menjual air.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Air jambu batu. Wah, sedapnya!” Kata Radzi<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> Radzi memberhentikan kenderaannya di tepi jalan. Seorang
wanita yang sebaya umur dengannya dan seorang budak lelaki ada di situ, barangkali membantu ibunya
berniaga.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Terima kasih.” Ucap wanita itu.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Sama-sama.” Balas Radzi<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> Sebelum dia bergerak menaiki kenderaan. Ada seorang budak
berlari laju seperti ke arahnya. Wajahnya pucat kerana kuat berlari. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> ‘Kenapa dengan budak ni?’ Bisik Radzi.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> Sangkaan Radzi budak itu mengenali dirinya tetapi sangkaan
itu salah.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Ibu! Ibu!?” Panggil Si Anak<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Ya, kenapa?” Tanya Si Ibu.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Ayah sakit lagi ibu. Ayah baring meronta-ronta. Lepas tu
ada buih keluar dari mulut ayah.” Jelas Si Anak.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> Si ibu gelisah lalu meninggalkan gerai kepada anaknya
yang seorang lagi untuk menjaga gerai. Si ibu membonceng motorsikal dan memecut
laju masuk ke simpang jalan dan kemudian hilang dari pandangan mata.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> Radzi tergamam seperti melihat sebuah adegan cerita dalam
drama televisyen. Dia berpatah balik ke gerai tersebut dan bertemu dengan budak
yang menjaga gerai di situ.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Adik, ada masalah? Kenapa ibu balik cepat-cepat?” Soal
Radzi.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Ayah sakit.” Ringkas budak itu menjawab.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">“Selalu
ayah adik sakit?” Radzi bertanya lagi.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">“Sakit
ayah tak kira waktu. Kadang-kadang seminggu dua tiga kali.” Jawab budak itu
dengan ramah.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Adik tinggal di mana?” Tanya Radzi.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Kampung Purnama di sebelah kebun getah sana.” Jawab
budak itu sambil menunjukkan arah jalan ke arah Kampung Purnama<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> Radzi mengangguk. Dia membetulkan kedudukan jam di
tangan. Lagi 5 minit menghampiri pukul 12. Radzi sempat mengulurkan not
berwarna merah kepada budak itu dan lantas bergerak ke kereta. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Terima kasih pak cik”. Kata budak itu.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Sama-sama” Jawab Radzi.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> Kereta yang dipandu Radzi semakin laju kerana dia tidak
mahu lambat seminit pun berada di makmal .Dia seperti bertanding dengan masa.
Tanpa semena-mena, ada seseorang melintas dengan tiba-tiba di hadapan
keretanya.Orang itu sempat menoleh ke arahnya dan tersenyum. Radzi sempat
mengelak.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> Radzi terkejut lalu terjaga. Mencari mangsa yang telah
dilanggar tadi tanpa melihat luka yang mungkin ada pada dirinya. Dia hairan
kerana siang menjadi malam dan dia berada di dalam jip. Dia melihat sebelahnya
ada sebuah stretcher dan di atasnya ada karungan plastik hitam. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Radzi? ” Panggil seorang lelaki.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> Radzi terkejut lalu mengucap Allahu Akbar sambil mengurut
dada. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Kenapa dengan kau ni? Macam nampak hantu saja. Ini Pak
Cik Rahman la” Kata Pak Cik Rahman.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Pak cik ni. Terkejut saya tau” Tegur Radzi.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Kau macam tak biasa dengan pak cik” Balas Pak Cik
Rahman.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> Radzi menjeling tetapi masih tersenyum kerana Pak Cik
Rahman memang tabiatnya suka muncul dalam diam. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Cepatlah kita angkat, jangan nak mengelamun lagi Radzi
oi.” Bebel Pak Cik Rahman<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Yalah, pak cik janganlah membebel” Kata Radzi.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> Mayat tadi diletakkan di dalam di tempat yang sepatutnya.
Setelah menyelesaikan tugasnya pada hari itu. Radzi terus pulang ke rumah. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> Beberapa hari kemudian, pihak makmal menghubungi Radzi
untuk memberikan maklum balas hasil ujian DNA. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Mayat disahkan mati dalam tempoh 18 jam semasa dia
dijumpai. Dia mati bukan disebabkan kes
jenayah tetapi kerana penyakit.</span><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Walau bagaimanapun, pihak makmal masih tidak dapat
mengenal pasti identiti mayat untuk diserahkan kepada waris terdekat untuk
dikebumikan” Jelas ahli makmal.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Serahkan sahaja kepada pihak kami untuk menyiasat.” Kata
Radzi.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Boleh saya lihat wajahnya?” Pinta Radzi<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Silakan” Kata seorang ahli makmal.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> “Astaghfirullahal A’zim” Ucap Radzi.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> Radzi beristighfar kerana lelaki yang dilihat itu ialah
lelaki yang mengejutkannya ketika dia tidur di dalam jip untuk mengangkat mayat
dan merupakan lelaki yang sama ketika dia hendak melanggarnya dalam mimpi.
Lelaki itu ialah Munir.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> Radzi terduduk kerana terkejut dengan peristiwa yang sangat
aneh yang dialaminya. Dia berasa dirinya bertanggungjawab untuk melaksanakan
amanah menyerahkan jenazah kepada keluarganya. Dia tidak menyangka
komunikasinya di dalam mimpi adalah mesej yang hendak disampaikan oleh roh
kepada dirinya. Segala yang telah berlaku adalah dengan izin Allah swt.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;">-
Tamat.-<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"> <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<br /></div><div class="blogger-post-footer">Karya Nur Aizah</div>Nur Aizahhttp://www.blogger.com/profile/10800432365048974855noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2987115589373664790.post-77589099709146552852011-11-15T19:12:00.000-08:002011-11-15T03:26:43.408-08:00Identiti (Bhg 1)Karya: Nur Aizah binti Ramli<br />
<br />
<br />
<br />
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><a href="http://www.thebridgemaker.com/wp-content/uploads/2009/08/shadow-effect.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://www.thebridgemaker.com/wp-content/uploads/2009/08/shadow-effect.jpg" width="200" /></a><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
Aku lelah di muka pintu, kilat menyuluh tubuhku, lalu terbentuk bayang-bayang di hadapan yang bermain perasaan denganku. Guruh meretak di dada langit seperti memberi ingatan buatku. Ruang itu dapat kulihat berkelip-kelip. Imej yang berbayang menjadi persoalan, adakah ini tarikh keramat dalam hidup?<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Aku menoleh ke belakang. Masih kelam, masih kejam, mereka masih meribut mencari aku. Aku memaksa kaki untuk melangkah masuk ke dalam rumah kerana kerakusan malam hampir dapat mengejarku. Pintu ditutup dan dikunci. Mata yang kecil dibesarkan, Empat indera lain mula digunakan sepenuhnya. Aku terpinga-pinga, di dalam gelap aku cuba mencari haluan.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> Pada saat ini aku tidak percaya pada sesiapapun. Mungkin pada rumah yang sebuah ini dapat aku tumpahkan kepercayaan. Walau tidak berbicara, barangkali dapat menyimpan rahsia sementara siang menjelang tiba. Aku membetulkan posisi berdiri dan bersandar di dinding rumah.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">“Selamat…” Aku menarik nafas lega.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> Aku berharap mereka tidak menjumpaiku. Tubuh yang luka ini tidak mampu lagi bergerak jauh. Aku duduk di atas lantai konkrit dengan tubuh yang dibasahi peluh dan darah. Fikiran mula melayang teringatkan Yon yang mungkin telah menjadi taruhan. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">'Yon, aku harap kau selamat'</span><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> Doaku di dalam hati .<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Kini keletihan mula melingkungi seluruh otot kaki dan tangan. Semakin diurut bertambah sakit.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">“Aduh!”<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Hampir terkeluar air mata apabila tempat luka yang aku urut. Perbuatan binatang itu ternyata meracuni isi dagingku. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> Aku cuba berdiri berdekatan dengan jendela, cahaya yang samar-samar dari kilat menyuluh kaki kiri aku yang luka. Besar juga torehan di bahagian betis. Aku cuba mencari sesuatu untuk membalut luka. Sesekali aku menjeling di laman rumah yang meragukan. Mataku tertarik pada garaj yang masih kukuh kedudukannya, tetapi ada objek yang bergerak di situ seperti benda hidup. Aku mengetap bibir. Tubuh yang sakit ini segera aku sembunyikan bimbang jika binatang itu dapat menghidu aku. Belum sempat menyandar di tepi dinding, kelihatan sesusuk tubuh yang besar dengan wajah yang hitam merenung tajam ke arahku. Dia mencekik leherku sehingga kedua-dua kakiku tidak mencecah ke lantai. Nafas ini terasa sesak. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> “Tolong, lepaskan aku.” Aku merayu dengan suara yang tersekat-sekat.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> Aku terkapar-kapar kelemasan cuba bernafas, tiba-tiba kaki aku disentap. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> “Za, bangun. Za, Za!” <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> Aku terkejut lantas bangun dari lamunan.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> “Astaghfirullah hal a’zim” ucapku.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> Yon berada di sebelah aku dengan tuala di atas kepalanya. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> “Apa kena dengan kau ni? Terpekik terlolong? Sekarang kau pergi mandi, lagi 20 minit pukul 8 pagi.” Arah Yon.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> “Dah tu kenapa?”Aku hairan.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> “Ish budak ni. Eh, kau tu ada pembentangan. Kenalah awal sampai ke bilik kuliah. Ini untuk markah kau juga.” Leter Yon.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> Aku melompat turun dari katil. Aku mula menggelabah mencari tuala dan terus menuju ke bilik air. Air diratakan sekali lalu sahaja, kemudian aku terus menyarungkan pakaian. Aku berlari ke bilik kuliah, Yon aku tinggalkan di belakang. Dia faham dan memang menyuruh aku segera sampai ke sana. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> “Kreek” pintu kuliah dibuka.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> Di saat itu aku terkejut melihat semua orang memandang aku. Aku meneliti jam di tangan yang masih berbaki 5 minit sebelum pukul 8 pagi, tapi aku kuatkan hati untuk masuk dalam bilik kuliah.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> “Maaf saya terlambat” ucapku pada seluruh kelas.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> Suasana senyap. Semua terpinga-pinga dan ada juga sampai mulut ternganga.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> “Awak pelajar saya?” Tanya Puan Katijah.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> Aku diam, mataku liar mencari Sara, Intan dan yang lain. Sekali lagi aku berkhayal, tersalah masuk bilik kuliah. Malu, malu, malu. Aku keluar perlahan-lahan sambil tersengih-sengih macam kerang busuk. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> 'Semalam kelas aku macam di situ. Kenapa hari ni lain pula?'Tanyaku sendirian.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> Aku berjalan pantas meneka bilik kuliah. Dari tingkat bawah sampai tingkat atas. Telefon bimbit aku ambil dari dalam beg. Butang pada kekunci ditekan.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> “Helo, Sara. Kelas Doktor Imran di bilik kuliah mana?” Soalku.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> “Kau tak tahu? Kuliah hari ni dibatalkan sebab Doktor Imran cuti sakit.” Jawab Sara dengan bersahaja.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> Aku meletak telefon. Rasa seperti hendak menggigit telinga Sara dari dalam telefon. Mengapa dia tak maklumkan pada aku padahal bilik Sara dan aku hanya bersebelahan sahaja? <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> “Huh!”Aku mendengus kasar lalu mencari haluan untuk pulang ke kolej kediaman.</span><div class="blogger-post-footer">Karya Nur Aizah</div>Nur Aizahhttp://www.blogger.com/profile/10800432365048974855noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2987115589373664790.post-4505351757655258432011-11-15T04:07:00.000-08:002011-11-15T04:07:32.289-08:00Identiti (Bhg 2)<div style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"></div><br />
Karya: Nur Aizah binti Ramli<br />
<br />
<br />
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/_JNaLt7_A_vo/TUBSstArqKI/AAAAAAAAAoU/GZlvwvK3AOs/s1600/darkside.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="133" src="http://2.bp.blogspot.com/_JNaLt7_A_vo/TUBSstArqKI/AAAAAAAAAoU/GZlvwvK3AOs/s200/darkside.jpg" width="200" /></a><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> Aku bangun awal, tidak seperti sebelum ini sebab aku tidak mahu tertukar kelas lagi.Aku menuju ke makmal, dan terpandangkan Sara yang turut menuju ke muka pintu.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> “Sabar, sabar” ujarku perlahan.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> Semua rakanku masuk di dalam kelas. Puan Mariam mengarahkan kami membuat eksperimen mengkaji struktur badan tikus yang dibedah. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Mula-mula, aku memang geli. Eksperimen ini adalah untuk tujuan aku tetap teruskan juga. Mata dibiar tertutup. Nafas yang sesak dipandu supaya kembali normal. Keadaan ini dapat meredakan emosi itu. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Tiba-tiba…Aku kembali ke alam kelam, sambungan episod semalam<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> Aku di dalam sebuah bilik gelap. Tidak segaris cahaya dapat kulihat selain semuanya hitam belaka. Aku tidak tahu untuk bergerak ke mana-mana, Aku menyambar suatu lintasan cahaya putih di balik kegelapan itu.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> “Krakktum!” Bunyi guruh mengusik perasaanku.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> Jantung ini berdegup kencang. Apakah kisah yang bakal mengundang aku ini? Adakah aku watak utama dalam mimpi yang berepisod ini.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> Menerusi deria sentuh aku meraba-raba di sekeliling. Sesuatu yang keras dan rata. Ramalanku, itu adalah dinding. Aku semakin lega kerana aku mungkin berada di sebuah bangunan dan berasa akan selamat di sini. Tanganku terasa menyentuh sesuatu yang berlekuk-lekuk seperti suatu ukiran. Aku mengagak itu adalah bingkai gambar yang besar. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> Kakiku semakin berani untuk melangkah begitu juga tangan yang laju meraba mencari suis. Selalunya suis ada dekat dengan pintu. </span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> </span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> “Ha, dah dapat!” <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> Aku menekan semua suis yang ada di situ. Hatiku bernyanyi suka.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> “Ish, kenapa tak menyala lampu ni?”<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> Barangkali elektrik terputus akibat hujan lebat tadi. Tiba-tiba aku terdengar bunyi.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">“Kreekk” <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Seperti bunyi daun pintu yang dibuka. Derapan tapak kaki masuk ke dalam ruang itu. Aku diam dan menahan nafas. Dari tapak kaki itu aku merasa tidaklah besar orang itu, tetapi yang menyeramkan bunyinya menyeret sesuatu begitu mendebarkan. Tiba-tiba suatu cahaya kecil kelihatan dari arah tapak kaki itu. Bunyi seperti geseran mancis. Peluh berjerau turun membasahi dahi. Sekarang kelihatan cahaya yang kecil besar sedikit. Dia memasang api pada pelita. Aku dapat melihat sedikit rupa tubuh lembaga itu seperti seorang lelaki yang bertongkat. Aku meneliti rupa wajahnya. Kemudian, dia terus memandang. Lama dia merenung kemudian terus berlalu pergi.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">“Siapa orang itu? Mengapa dia tidak menegur aku? Ish kat mana aku sekarang ni?” Bertubi-tubi soalan terlafaz dari bibir ini.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Dipengaruhi rasa ingin tahu aku bergerak ke laluan orang tadi. Perlahan-lahan aku berjalan.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">“Aduh!” Aku terjatuh.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Entah apa yang menyekat laluanku tadi. Aku bangun kembali. Tiba-tiba ruang yang gelap menjadi terang benderang. Mataku berpinar-pinar menelan cahaya yang masuk ke dalam mata. Beberapa kali mata aku terkedip-kedip membetulkan pandangan yang kabur. Aku memerhati dari sudut pintu keseluruhan bilik. Bagai hendak tersembul biji mata ini melihat segala perkakasan bilik beserta kejadian di dalamnya. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">“Astaghfirullahal a’zim”<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Ini bukanlah sebuah bilik tetapi tempat kurungan yang memuatkan segala alatan tajam. Benda yang menghalang laluanku tadi adalah rantai besi yang besar. Kesan-kesan darah pada alatan merisaukan aku. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">‘Mengapa aku boleh berada di sini? Adakah aku adalah mangsa atau hanya sebagai pemerhati dalam cerita. Aku mahu keluar dari sini, tetapi bagaimana?'<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">“Tolong!”</span><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 16px; line-height: 18px;">Jeritanku puas mungkin boleh didengari seluruh bangunan.</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">“Zaitun!!!” Jeritan itu memanggil namaku tetapi siapa.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Aku membuka mata. Seorang merenung aku dengan wajah seperti hendak mengaum. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">“Zaitun, apa halnya ni?!” Tanya wanita itu dengan lembut.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">“Maafkan saya” jawapan ringkas dariku.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Serentak itu, kedengaranlah hilai tawa rakan-rakan yang seronok melihat gelagat aku tadi. Sebab itulah aku digelar Minah Khayal. Suka berkhayal, kali ini aku memang malu. Malu untuk kali yang kedua. Kemudian, mereka bersurai kembali ke tempat masing-masing menyambung tugasan.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">Aku tersipu-sipu menahan rasa malu . Terasa seperti diintai oleh sejuta mata dari mikroskop. Puan Mariam berada dekat dengan aku, dia seperti sedang menyukat arah tumpuan fikiran yang telah kabur.Pisau kecil di atas meja kembali dipegang dan aku mula fokus pada tugasan eksperimen. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">“Hei manusia, kalau nak bedah aku, cepatlah!” suara halus berbisik padaku<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: .5in;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> Gerak hatiku sedang membaca sesuatu. Apakah itu suara rakan, atau suara Cik Siti( tikus). Aku menggelengkan kepala dan menafikan semua kejadian itu. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> ‘Binatang ini berkata-kata? Ish mengarutlah’ hatiku berkata-kata.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> “Penakutlah kau ni. Buatlah betul-betul” sindir suara halus itu kepadaku.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> ‘Baiklah ini kali kedua. Jika kali ketiga…” <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> “Jika kali ketiga kau tak bedah aku. Aku akan gelar kau penakut. Tubuh besar hati kecil” sindiran tadi disertai dengan hilai tawa yang didengar.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> “Ish aku ni kena penyakit skizophernia ke? Kenapa boleh dengar suara-suara yang pelik ni?”<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> Aku cuba kuatkan hati untuk tidak mempedulikan kata-kata tadi dan meneruskan pembedahan ke atas haiwan putih itu. Selesai sahaja penilaian dibuat, aku duduk berteleku sendirian di ruang legar hadapan perpustaan. Hari ini aku lebih banyak mendiamkan diri semuanya sebab kejadian aneh yang menimpa aku. Mungkin itu semua adalah monolog aku dengan diri aku sendiri. Tiba-tiba aku terdengar percakapan dari sudut kolam:<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> “Kecil sungguh dunia di dalam kawasan ini. Perkara yang sama setiap hari. Teringin pula hidup di tasik…”<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> “Merungut sahaja awak ni. Bersyukurlah dengan apa yang kita ada. Lagipun manalah kita mampu untuk pergi ke sana melainkan seluruh tempat ini ialah air.”<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> “Tapi saya teringin…”<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> “Sudahlah. Jangan bersedih”<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> Sungguh terkejut hatiku ini pabila suara si makhluk itu dapat aku dengari. Aku mendekati kolam dan melihat ikan-ikan kap yang berenang-renang”<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> “Ikan boleh bercakap” spontan aku bercakap.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> Tiba-tiba kesemua ikan mengalihkan tubuh mereka ke arah aku dengan mata yang menjegil dan tidak berkelip. Aku terkedu dan segera bangun berlari meninggalkan kawasan itu. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> ‘Apa yang dah jadi dengan aku? Adakah ini suatu kelebihan atau musibah?’<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> Langkah kakiku kian pantas meninggalkan bunyi-bunyi alam yang berbisik berbicara tentang sesuatu. Aku semakin keliru. Dari berlari anak aku berlari laju. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> “Aduh!” Aku terlanggar sesuatu yang besar. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> Objek yang aku langgar tadi turut jatuh. Aku membetulkan posisi tubuh dan memandang orang di hadapanku. Dia berbaju putih. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> “Eh, Doktor Imran. Maafkan saya, saya tidak sengaja” ucapku.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> “Lain kali-hati-hati, Mengapa awak tergesa-gesa?”<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> “Tiada apa-apa?”<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> “Awak masih dengar suara-suara halus itu?”<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> “Bagaimana doktor tahu?”<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> Doktor Imran hanya tersenyum dan aku masih terpaku keliru. Aku menggaru-garu kepala. Aku terus berjalan. Di ruang kaki lima itu ada tersedia suatu ruangan papan kenyataan yang memuatkan beberapa gambar. Aku melihat satu per satu. Mengapa semua orang di dalam gambar memakai baju yang sama berwarna hijau? Aku melihat keadaan di sekeliling berubah. Mereka juga memakai baju berwarna hijau dan hanya beberapa sahaja yang berwarna putih. Akalku kian memperoleh kesimpulan tatkala melihat pakaian yang dipakai olehku memberi tafsiran pada suatu kehidupan dan pemurnian jalan hidup yang perlu disegarkan semula.<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;">-TAMAT-<o:p></o:p></span></div><div class="blogger-post-footer">Karya Nur Aizah</div>Nur Aizahhttp://www.blogger.com/profile/10800432365048974855noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2987115589373664790.post-87755486345300701462011-10-15T10:05:00.000-07:002011-10-16T01:01:29.402-07:00GoyahKarya: Nur Aizah binti Ramli<br />
<div><br />
</div><div><div class="MsoNormal">Aku antara aksara warta mayapada,</div><div class="MsoNormal">Jika aku menjadi watak cerita,</div><div class="MsoNormal">Pasti aku ada,</div><div class="MsoNormal">Sudah puas aku berdiri ,</div><div class="MsoNormal">Melawan yang dikeji,</div><div class="MsoNormal">Memendam karya yang termuatkan rasa,</div><div class="MsoNormal">Aku mudah goyah ,</div><div class="MsoNormal">Dalam ayat aku sendiri.</div><div class="MsoNormal"><br />
</div><div class="MsoNormal">Aksara warta selalu menipu,</div><div class="MsoNormal">Aksara warta kerap mencela,</div><div class="MsoNormal">Apa yang ditulis,</div><div class="MsoNormal">Bukanlah yang dirasa,</div><div class="MsoNormal">Tapi mampukah aku menukar sebuah cerita,</div><div class="MsoNormal">Menjadi cerita Bidadari Syurga,</div><div class="MsoNormal">Kurunglah aku ,</div><div class="MsoNormal">Rantailah aku,</div><div class="MsoNormal">Supaya mati nafsuku,</div><div class="MsoNormal">Tegak imanku,</div><div class="MsoNormal">Untuk hidup dalam sebuah cerita,</div><div class="MsoNormal">Cerita yang hanya sedetik di hujung masa.</div></div><div class="blogger-post-footer">Karya Nur Aizah</div>Nur Aizahhttp://www.blogger.com/profile/10800432365048974855noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2987115589373664790.post-31086553553964924272011-06-05T19:24:00.001-07:002011-06-05T19:37:50.414-07:00Lihat kiri dan kananDitulis oleh: Nur Aizah binti Ramli<br />
<br />
<div style="text-align: justify;"> Perubahan sering berlaku dalam diri kita. Baik perubahan dalaman mahupun perubahan luaran kedua-duanya membawa erti suatu proses menukarkan keadaan sedia ada kepada keadaan yang baharu. Pengaruh daripada pelbagai medium menjadi pendorong kepada transformasi perubahan diri.</div><div style="text-align: justify;"> Perubahan yang positif membawa manfaat kepada diri kita, tetapi perubahan yang negatif pasti akan membawa kecelakan kepada diri. Semakin bertambah umur semakin banyak perubahan yang dilihat berlaku di depan mata. Mengapa kita harus terikut-ikut dengan cara orang lain, sedangkan cara kita adalah lebih baik. Mengapakah kita mengenepikan budaya yang baik? Suka pula untuk mengagungkan budaya yang jelik, yang tidak tertelan oleh santapan deria.</div><div style="text-align: justify;"> Justeru, pakailah pakaian yang sejuk mata memandang, bertuturlah dengan bahasa yang bersantun moga terdidik hati orang yang mendengar kata-kata bermanfaat. Hargailah nikmat yang diberi sementara, semuanya bukan milik kita. Malulah kepada-Nya kerana kita hanya meminjam dari-Nya untuk seketika sahaja, apabila cukup masa tiada lagi untuk kita kerana semua telah dikembalikan semula kepada yang Maha Esa.</div><div style="text-align: justify;"> </div><div style="text-align: justify;">INGATLAH aku dan kamu: Pandangan pertama manusia adalah pada luaran. Memanglah pakaian adalah peragaan manusia semata-mata, tetapi dalaman kita semestinya lebih baik daripada apa yang kita pakai.</div><div style="text-align: justify;"><br />
</div><div style="text-align: center;">Pakai yang sopan, menutup aurat,</div><div style="text-align: center;">Penyejuk mata penghalang musibah,</div><div style="text-align: center;">Panduan diberi untuk beringat,</div><div style="text-align: center;">Ke arah yang baik, kita perlu berubah. </div><div class="blogger-post-footer">Karya Nur Aizah</div>Nur Aizahhttp://www.blogger.com/profile/10800432365048974855noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2987115589373664790.post-1419088369363595032011-05-21T07:53:00.000-07:002011-05-21T07:57:03.159-07:00Cermin hati<div style="text-align: justify;">Oleh: Nur Aizah binti Ramli</div><div style="text-align: justify;"><br />
</div><div style="text-align: justify;"> Kehidupan yang serba mencabar menuntut manusia untuk berfikir secara waras. Namun, hal ini perlu diseimbangkan dengan emosi yang positif. Mudahlah untuk disebut 'sabar', namun untuk melalui perkara tersebut adalah sesuatu yang menyakitkan. Merenung dan berfikir tentang apa yaang telah kita lakukan seharian dapat menyedarkan hati yang alpa dan akal yang leka. Masa yang paling sesuai muhasabah diri adalah sebelum tidur. Terlalu banyak yang tersirat di sini. Bukan untuk diluah bulat-bulat , tapi untuk cermin hati bagi diri. Apakah kita terlalu mulia untuk membenci orang lain? Apakah juga kita sentiasa benar dalam aliran pemikiran sendiri? Renungkan...Perasaan adalah perkara yang tidak statik, bahkan sering berubah ubah. Baca situasi di bawah.</div><div><br />
</div><div style="text-align: center;">Hati: Sampai hati mereka berbuat demikian pada aku.</div><div style="text-align: center;">Akal: Tidak mengapa, usahlah ambil hati. Sabar...</div><div><div style="text-align: center;">Hati: Lepas ni aku tak nak ambil peduli tentang mereka.</div><div style="text-align: center;"><br />
</div><div style="text-align: justify;"> Situasi demikian yang mencambahkan rasa dendam yang bersarang di hati, dan jika dibiar melarat akan menjadi istana syaitan untuk mengapi-apikan manusia. Saya ini bukanlah telalu bagus untuk memberikan nasihat, sedangkan diri ini kerap melakukan dosa, cuma perkara yang boleh diingatkan, sebaiknya dikongsi dengan orang lain. </div></div><div style="text-align: justify;"><br />
</div><div style="text-align: justify;"><br />
</div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="line-height: 14px;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><b>"Befikirlah satu abad untuk memberi manusia yang lain rasa sakit kerana kesakitan itu akan kembali semula pada tuannya apabila dia lupa diri. Rasa sakit yang pedih adalah rasa sakit di hati." -Nur Aizah Ramli-</b></span></span></div><div style="text-align: justify;"> </div><div class="blogger-post-footer">Karya Nur Aizah</div>Nur Aizahhttp://www.blogger.com/profile/10800432365048974855noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2987115589373664790.post-55158938923113554712011-05-17T07:50:00.000-07:002011-05-17T07:50:42.263-07:00Amarah<div style="text-align: center;">Karya: Nur Aizah binti Ramli</div><div style="text-align: center;"><br />
</div><div style="text-align: center;">Tika bayu menyapa mesra,</div><div style="text-align: center;">Aku tidak berasa bahagia,</div><div style="text-align: center;">Entah hati diruntun bara,</div><div style="text-align: center;">Ditiup angin bertambah menyala,</div><div style="text-align: center;">Mengapa demikian terjadi ia?,</div><div style="text-align: center;">Ampuh iman tak dapat bertahan,</div><div style="text-align: center;">Apa yang ada salah belaka,</div><div style="text-align: center;">Bukankah ada jalan bercahaya?</div><div style="text-align: center;"><br />
</div><div style="text-align: center;">Salahkan sesuatu bukanlah aku,</div><div style="text-align: center;">Jiruskan air tambahkan sabarku,</div><div style="text-align: center;">Bara jangan dibiar melata,</div><div style="text-align: center;">Kelak terbakar seluruh jiwa,</div><div style="text-align: center;">Tenangkan segumpal daging yang merah,</div><div style="text-align: center;">Jangan hancur dimamah amarah,</div><div style="text-align: center;">Itu semua punca berbalah ,</div><div style="text-align: center;">ucaplah satu kalimah,</div><div style="text-align: center;">sejukkan hati tiada gundah,</div><div style="text-align: center;">Astaghfirullahal A'zim.</div><div class="blogger-post-footer">Karya Nur Aizah</div>Nur Aizahhttp://www.blogger.com/profile/10800432365048974855noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2987115589373664790.post-59514354441123266582011-04-11T19:54:00.000-07:002011-04-11T19:55:57.497-07:00Saya Sayang Awak…Ops.. Bahagian 7<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="line-height: 18px;"></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: large;">Karya: Nur Aizah binti Ramli</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="clear: right; float: right; font-family: 'Times New Roman', serif; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img height="168" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiUmoaQxBWpuIRZuzShoXFneRNvlhybeeESf5x-7M48SIadP_Kxrs_e8CtMcZ6MwfG78ccAtDZxxVpBEqpyJNciPPlGaRuZh9fFAk_4LOqg-8IFoSxrVac7HhlDCDK9juHY8jvt7y3RpNqZ/s200/silver-line1.jpg" width="200" /></span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"> Kekusutan yang datang menyergah ruang fikiran mendesak Puan marina berbuat demikian. Lia dan Azrul menemui Puan Marina dalam keadaan tidak sedarkan diri apabila dia tekad untuk membunuh diri sendiri. Namun, Puan Marina masih terselamat kerana tidak sempat untuk menggantung diri pada tali di kipas syiling, dan hanya terjatuh dari atas kerusi.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;">‘Sanggup ibu buat begitu? Mengapa ibu? Ibu dah tak sayangkan Lia ke?’, tanya Lia bertubi-tubi.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;">‘Ibu jika ada masalah sekalipun, janganlah buat begitu. Kami anak-anak ibu. Ibu boleh luahkan perasaan kepada kami. Kami sangat sayangkan ibu’, rintih Azrul.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"> Puan Marina hanya menitiskan air mata. Namun, kejernihan air mata yang mengalir di pipi tidak mampu untuk menceritakan masalah yang tersimpul mati dalam ruang fikirannya. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;">‘Ceritakanlah pada kami ibu’, pujuk Lia dengan suara yang memujuk.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;">‘Keluar dulu nak, ibu nak berehat’, pinta Puan Marina.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"> Serentak itu pintu bilik terbuka. Ayah mereka meluru masuk ke dalam wad. Dia seperti dalam keadaan yang tergesa-gesa segera mendapatkan Puan Marina. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;">‘Rina tak apa-apa ke?’, tanya Encik Malik pada isterinya.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"> Azrul dan Lia meminta diri untuk keluar dari bilik dan memberi peluang kepada ibu dan ayah mereka untuk berbual. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;">‘Kring’, telefon Lia berdering.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;">Lia segera mengangkat.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;">“Ha, sekarang dah puas tengok ibu kau? Itu baru sikit Lia. Ada yang lebih dasyat akan menyusul selepas ini’, ugut lelaki misteri.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;">‘Kau beritahu aku sekarang apa yang kau nak’,soal Lia<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;">‘Kan aku dah cakap aku nak kasih sayang ibu kau. Itu pun aku nak kena ajar ke. Belajar tinggi pun, tak berguna juga kau ni’, lelaki misteri itu melepaskan tawanya di hujung telefon.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;">‘Kau nak aku buat apa?’, tanya Lia<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;">‘Aku nak jumpa kau’, balas lelaki misteri<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;">‘Di mana?’, tanya Lia<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;">‘Esok aku akan beritahu’jawab lelaki itu<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"> Lelaki misteri terus meletakkan telefon.<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: center;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;">***<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;">‘Sudahlah, jangan diganggu lagi budak-budak tu. Mereka dah ada hidup masing-masing. Sepatutnya kau bersyukur ada yang menjaga Si Lia tu’, nasihat Mak Long kepada Lokman.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;">‘Anak saya. Hak saya. Saya nak balik’, kata Lokman<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;">‘Tapi dulu kau yang beri’, pintas ibu saudara Lokman<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;">‘Itu dulu, tapi sekarang saya dah berubah. Saya nak hidup bersama mereka semula’ jawab Lokman<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;">‘Fikirlah baik-baik’ nasihat Mak Long.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"> Lokman merenung jauh ke luar tingkap. Dia melihat ada beberapa orang anak kecil sedang bermain-main di laman rumah. Tiba-tiba terlintas dalam ruang khayalan wajah Lia yang leka bermain mainan patung Barbie yang dibeli semasa hari lahir anak perempuannya itu. Lokman berasa kekayaan yang dimiliki tidak bererti tanpa kehadiran insan yang disayangi. Dia mahu kembalikan saat itu semula, namun bagaimana.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="font-family: 'Comic Sans MS'; line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;">“Saya akan dapatkan semula dari Malik’, tegas Lokman.<u><o:p></o:p></u></span></div><div class="blogger-post-footer">Karya Nur Aizah</div>Nur Aizahhttp://www.blogger.com/profile/10800432365048974855noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2987115589373664790.post-87982825971641902092011-04-08T20:50:00.000-07:002011-04-08T21:06:56.014-07:00Saya Sayang Awak..Ops..Bhg 6<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="clear: right; float: right; font-family: Times, 'Times New Roman', serif; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img height="125" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhgIAw8q7FyfcWKdYnLh6TbPo-1mMLihNtPLtjqA88wQcWl96H_LY-YON-B4ThWDq58dYUxpBGfyFQzvJdnVZMcEZcolAb0Z7sC_8ncKAxOEk6MkAjnwpgMxhOGD4hevAuDrf2T27a7rIbn/s200/celaru.jpg" width="200" /></span><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">Karya: Nur Aizah binti Ramli</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"> Lia merenung di hadapan kaca televisyen. Drama telenovela yang ditonton seperti terlakar kisah hidup dirinya. Lia berkhayal dalam dunianya sendiri mencari suatu kepastian yang masih bersembunyi di celah kekaburan kabus semalam. <o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"> Gadis itu memikirkan kata-kata Auntie Sarah yang seakan menyindir dirinya dan ibu.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Lia dan ibu masih belum faham keadaan keluarga ini. Hidup Lia dan ibu tak sama dengan kehidupan kami", kata Auntie Sarah.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Kring….”…telefon berdering.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"> Telefon rumah yang berdering tidak pun diangkat. Lia membiarkan bunyi itu berlalu bersama fikirannnya yang terbang melayang. <o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Assalamualaikum”, Puan Marina mengangkat ganggang telefon.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"> Suara itu mengejutkan Lia. Lia memandang ke arah ibunya. Lain benar wajah Puan Marina semasa bercakap. Dia seakan memendam perasaan benci, sebak dan sebagainya. Lia segera mendapatkan ibunya.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Kenapa ibu?”, soal Lia.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Tiada apa-apa”, jawab ibunya.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Mengapa akhir-akhir ni Lia tengok ibu dah lain. Selalu termenung. Apa yang ibu fikirkan?”,<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"> Puan Marina tidak dapat menahan rasa yang terbuku di dalam hati. Dia terus masuk ke bilik tanpa sempat dikejar Lia. Lia membiarkan ibunya bersendirian. Azrul yang berselisih dengan Puan Marina terkejut melihat keadaan ibunya</span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif; font-size: 16px; line-height: 18px;">.</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif; font-size: 16px; line-height: 18px;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">"Kenapa dengan ibu?”, tanya Azrul kepada Lia.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Entah la, lepas ibu cakap dengan seseorang melalui telefon. Ibu terus jadi macam tu." jawab Lia<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Ibu ada masalah tu”,Azrul mengagak.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Kring”, telefon berdering lagi.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"> Pada kali ini, Lia pantas menjawab bunyi telefon yang berdering itu. Belum pun sempat Lia bercakap, suara dari telefon kedengaran.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Dah fikir masak-masak. Pilih antara dua”, tegas lelaki itu.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Hei, ni siapa?”,tanya Lia<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Ooo..kau ni Lia kan. Anak si pemungut kasih tu. Mak dan anak sama saja”,sindir suara misteri.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Siapa kau ni? Apa yang kau mahu dari ibu aku?”soal Lia.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Tak lebih dari kasih sayang ibu kau yang aku nak”, balas lelaki misteri.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Ei, tak tahu malu. Entah kuman dari mana kau ni. Nak ambil ibu aku pula. Kau boleh jalan la. Sekali lagi kau ganggu ibu aku….”, ugut Lia.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Jangan kurang ajar dengan aku. Baiklah sekarang kau dah cabar aku kan.”marah lelaki misteri<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Kau nak buat apa. Aku tak takut la”, jawab Lia<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"> Lelaki itu meletakkkan telefon. Lia tersentak kerana dia belum puas melepaskan amarahnya yang meluap-luap itu. <o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Siapa tu akak?”,tanya Azrul<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="tab-stops: center 3.25in; text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Dia tak beritahu. Sakitnya hati!”,jawab Lia yang geram.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="tab-stops: center 3.25in; text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Dia ada ugut apa-apa tak akak?”soal Azrul.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"> Lia mundar mandir di ruang tamu. Dia sedang mencari jalan untuk menyelesaikan masalah tersebut. Tiba-tiba kedengaran bunyi kuat benda yang terjatuh. Bunyi itu datangnya dari bilik atas. Lia dan Azrul segera berpandangan sesame sendiri. Fikiran mereka adalah pada Puan Marina. Mereka segera berlari ke tingkat atas. Pintu bilik dikunci.</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><o:p></o:p></span></span><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Ibu! Ibu!, jerit Azrul dan Lia.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"> Azrul berlari ke bawah mengambil kunci pendua. Setelah pintu dibuka alangkah terkejutnya dua beradik tiri itu apabila melihat ibu mereka terbaring di atas lantai dengan mata yang terpejam. Meluru dua beradik mendapatkan ibu mereka.</span><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Comic Sans MS';"><o:p></o:p></span></span></div><div class="blogger-post-footer">Karya Nur Aizah</div>Nur Aizahhttp://www.blogger.com/profile/10800432365048974855noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2987115589373664790.post-55728411692571140352011-03-09T03:32:00.000-08:002011-03-09T03:32:56.392-08:00Ajarkan Daku<div style="text-align: center;"><br />
</div><div style="text-align: center;"><br />
</div><div style="text-align: center;">Karya: Nur Aizah binti Ramli</div><div style="text-align: center;"><br />
</div><div style="text-align: center;">Sepatah kata,</div><div style="text-align: center;">Semahal ilmunya,</div><div style="text-align: center;">Semulia insan,</div><div style="text-align: center;">Sebaik dirinya.</div><div style="text-align: center;"><br />
</div><div style="text-align: center;">Seperti diriku,</div><div style="text-align: center;">Cuba menjejak,</div><div style="text-align: center;">Cuba meneka,</div><div style="text-align: center;">Dalam ruang sempit,</div><div style="text-align: center;">Aku membolos diri,</div><div style="text-align: center;">Mencari ilmu padanya,</div><div style="text-align: center;">Duhai guru ajarkan aku,</div><div style="text-align: center;">Ilmu mendidik hati yang lara,</div><div style="text-align: center;">Agar tenang jiwaku sentiasa,</div><div style="text-align: center;">Terlepas dari buruan dunia.</div><div class="blogger-post-footer">Karya Nur Aizah</div>Nur Aizahhttp://www.blogger.com/profile/10800432365048974855noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2987115589373664790.post-71967195104277056502010-12-23T03:39:00.000-08:002010-12-23T03:39:19.185-08:00Saya Sayang Awak..Ops..Bhg 5<div style="text-align: justify;">Karya: Nur Aizah binti Ramli</div><div style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiqL5HLu97Uur-YV73Hdz0RGcBoGY-2cKoFvcVlnHgC1KuYH0LmWet_D2u1tKDG6hlmQB1ua64nVch_yt_8nP2eA2Tv7-6AYas8S-ROjYhym2L-2CtZsnWcQzxmdSnLkk_l9PpGCK50_ko/s1600/light_in_the_darkness.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em; text-align: justify;"><img border="0" height="132" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiqL5HLu97Uur-YV73Hdz0RGcBoGY-2cKoFvcVlnHgC1KuYH0LmWet_D2u1tKDG6hlmQB1ua64nVch_yt_8nP2eA2Tv7-6AYas8S-ROjYhym2L-2CtZsnWcQzxmdSnLkk_l9PpGCK50_ko/s200/light_in_the_darkness.jpg" width="200" /></a></div><br />
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Elok elok ikut budak dua orang tu, jangan sampai diorang nampak kita”, arah lelaki bermisai tebal kepada rakannya.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Ya, aku tahu”, balas Chen pada Vicky.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Kenapa Rahman nak sangat kita ikut budak dua orang tu?”, Chen merungut sendirian</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Entahlah, kita ikut ja la.”, Vicky bertegas.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"> Kereta <i style="mso-bidi-font-style: normal;">viva</i> yang dipandu Lia terparkir di sudut bersebelahan pasar. Azrul keluar dari kereta sambil membawa bakul. Lia memandang dengan bibir yang tersengih. Dia juga tidak menyangka Azrul ada juga lagak seperti pembantu rumah.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Bibik, jom kita masuk dalam ya”, kata Lia sambil tergelak melihat cermin mata Azrul yang bersinar padanya.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Hei, penah ke Azrul minta kerja dari akak, eii..”, Azrul membalas sambil meletakkan bakul di bonet hadapan kereta dengan wajah yang seakan nak merajuk. </div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Ala..janganlah merajuk. Akak gurau saja”, Lia bersuara manja dan menepuk belakang Azrul.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"> Senarai<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>jenis barang yang tertulis pada kertas kuning tadi dikeluarkan daripada dompetnya. Ditelitinya satu per satu, barang yang dibeli dimasukkan dalam bakul. Azrul masih membisu. </div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Selesai juga. Adik jom…kita makan nak?”, tanya Lia.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Akak yang belanja nak la”, Azrul menjawab.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Ye la, kau mana ada duit”, Lia masih sempat mengusik Azrul.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: center;">***</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Abang rasa masalah kita tak sampai ke mana? Lebih baik Rina terima sahaja apa yang telah ditawarkan Halim kepada <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Rina”, Lokman memujuk Rina.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Abang..!!” Marina yang terkejut pada keputusan itu meninggikan suara.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Ya Rina, abang buntu sayang. Abang tak mahu Rina dan Lia hidup menderita dan sengsara dengan abang. Abang tak mampu sayang. Abang baru ja kena pecat, hutang keliling pinggang. Mana abang nak cari duit untuk Lia dan Rina. Esok lusa entah bila along pula cari abang.”, jelas Lokman pada Marina.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Aduh”, pisau yang diguna terhiris hujung jari telunjuknya. </div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"> Darah yang mengalir segera dicuci dengan air putih. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Rasa pedih di hujung jari, Puan Marina menghisap jari itu<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>supaya hilang rasa pedih itu.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Eh, kenapa ibu”, tanya Azrul yang melihat ibunya menghisap jari telunjuk.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Jari ibu terluka sedikit sahaja”, kata Puan Marina.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Mari Azrul tengokkan”, pinta Azrul yang memegang tangan ibunya.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"> Azrul segera mengambil iodin bagi mencuci luka dan plaster di dalam kotak kecemasan yang tersedia disimpan di dapur.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"> Puan Marina hanya melihat Azrul dengan <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>pandangan yang penuh sayu. Anak itu begitu baik. Tidak pula menyangka dia sebagai orang luar. Namun, kenangan <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>pahit itu masih melingkari memori ingatan Puan Marina. Setiap kali terpandangkan wajah Lia dia teringatkan Lokman. Entah ke mana menghilangnya bekas suaminya itu. </div><div class="blogger-post-footer">Karya Nur Aizah</div>Nur Aizahhttp://www.blogger.com/profile/10800432365048974855noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2987115589373664790.post-48205315738048017482010-12-14T16:25:00.000-08:002010-12-14T18:21:50.424-08:00Saya Sayang Awak..Ops..Bhg 4Karya: Nur Aizah binti Ramli<br />
<br />
<div style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiuKnYs9PUoJBgXEX3JhExp37wr_0qaSyIPgC4G1pBfAzWlp-7WuOZ_2Fe7j8Tqcj2JkyySlcpHeMhhq1VEBx1iaQ-B8m2K2LwPc1D8N0odQrNyYfpJ3zBaE092X64sredUQ_jWlC6WadI/s1600/mimpi.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="156" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiuKnYs9PUoJBgXEX3JhExp37wr_0qaSyIPgC4G1pBfAzWlp-7WuOZ_2Fe7j8Tqcj2JkyySlcpHeMhhq1VEBx1iaQ-B8m2K2LwPc1D8N0odQrNyYfpJ3zBaE092X64sredUQ_jWlC6WadI/s200/mimpi.jpg" width="200" /></a>“Lia, ayah bukan sengaja tinggalkan Lia dan ibu tetapi ayah….”, kata Lokman memujuk anaknya.<br />
<br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Tapi apa? Ayah ada perempuan lain kan? Ayah tau ibu terpaksa bekerja, macam-macam kerja yang ibu buat untuk menyara hidup. Masa tu Lia kecil lagi, yang Lia tahu menangis je”, jelas Lia meluahkan perasaan.<br />
<br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Maafkan ayah Lia, kamu masih mentah untuk memahami situasi ayah”, kata Lokman dengan perlahan.<br />
<br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Dalam lorong yang gelap, tersinar sedikit cahaya neon lampu jalan menampakkan wajah Lokman yang tampak kusut. <br />
<br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Diakah ayah aku?”, Lia bertanya sendirian.<br />
<br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Lokman berundur kembali ke lorong gelap itu dengan kehampaan pabila Lia masih menyalahkan dia. Lia segera mengejar Lokman. Namun, Lokman lesap hilang entah ke mana .<br />
<br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Ayah!”, Lia menjerit supaya Lokman berhenti dan menjawab pelbagai pertanyaannya yang masih belum terjawab lagi.<br />
<br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Puteri Cantik Yang Suka Tidur, bangun..bangun…!”, suara Azrul menerjah ke telinga Lia.<br />
<br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Apa yang kau buat kat bilik akak ni? Keluar la, bukannya nak pergi sekolah pun..cuti kan hari ni?”, Lia mengambil bantal dan memekupkan di wajahnya. <br />
<br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Ish, lupalah nenek ni. Hari ni keluar pergi pasar beli barang. Pak Mail kan belum balik lagi.”, pintas Azrul.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Akak, bangun la”, Azrul menarik bantal peluk Lia.<br />
<br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Kau ni…hish…”,Lia mendengus kasar dan segera bangun menggapai tuala.<br />
<br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Azrul tersenyum puas tindakannya tadi dapat mengejutkan Lia yang memanjakan diri berselimut di atas katil.<br />
<br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Dah tu, keluar la. Akak nak mandi pun nak tengok ke?”, tegas Lia pada Azul yang masih tercegat melihat Lia.<br />
<br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Perasan la tu, tak ingin la nak tengok. Daripada tengok akak mandi lebih baik tengok kambing mandi”,gelak Azrul berdekah-dekah mengenakan Lia.<br />
<br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Pintu bilik ditutup dengan kuat. Terkejut Puan Marina yang sibuk megemas di bawah.<br />
<br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Ibu nak beli apa?”, tanya Lia.<br />
<br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Puan Marina menghulurkan kertas yang sudah pun tertulis barang-barang yang perlu dibeli.<br />
<br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Banyaknya barang yang kena beli, ada kenduri ke ibu?”, Lia terkejut setelah meneliti senarai yang disediakan ibunya.<br />
<br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Petang nanti, Auntie Sarah, Uncle Rahman, Uncle Jo pun ada. Diorang nak datang sini, itu yang ibu belikan banyak barang nak masak sedap sedap”, kata Puan Marina.<br />
<br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Oh begitu, ha…nampaknya Lia kena ada pembantu. Mana si buncit ni ya? ", leter Lia<br />
<br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Azrul!”panggil Lia.<br />
<br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Azrul menyergah Lia dari belakang.<br />
<br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Ada apa?”, tanya Azrul.<br />
<br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Ni ha, Azrul ikut akak pergi pasar. Banyak barang yang akak kena bawak. Tak larat sorang sorang nak angkat semua ni. Jom..”, Lia terus mengheret tangan Azrul sebelum adiknya itu memberikan sebarang alasan.<br />
<br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Ibu…” pandang Azrul untuk mendapatkan simpati ibunya. Puan Marina hanya tersenyum melihat kerenah adik beradik itu.</div><div class="blogger-post-footer">Karya Nur Aizah</div>Nur Aizahhttp://www.blogger.com/profile/10800432365048974855noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2987115589373664790.post-50432362089648400992010-12-13T20:33:00.001-08:002010-12-13T20:33:07.575-08:00bila mood nak mai nirasanya sebulan lebih aku meninggalkan ruangan menulis di blog ni..dah ada sesawang lelabah suma. Nak menulis, tp idea blm smpai..apo nak jadi? tak tau la..camno pn beberapa hari lagi sambgn kisah saya sayang awak..ops kembali muncul di ruangan ini. thenkz kepada y sudi melawat. (^_^)<div class="blogger-post-footer">Karya Nur Aizah</div>Nur Aizahhttp://www.blogger.com/profile/10800432365048974855noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2987115589373664790.post-72072062801985236812010-11-02T18:19:00.000-07:002010-11-02T18:21:55.987-07:00Salam Terakhir<span class="Apple-style-span" style="color: #333333; font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px;"></span><br />
<h3 class="UIIntentionalStory_Message" data-ft="{"type":"msg"}" style="color: #333333; font-size: 13px; font-weight: normal; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; padding-bottom: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; padding-top: 0px;"><span class="UIStory_Message">Al-Fatihah buat arwah tok wan (Ismail bin Mat) yang telah kembali ke rahmatullah subuh tadi...Tersentuh hati bila tiada di sisi..ayah dan y lain meredah banjir untuk m'uruskan arwah...Allah lebih mengetahui segalanya...Moga roh arwah tenang dan dtmpatkan dlm kalangan org2 y soleh..amin..</span></h3><div><span class="UIStory_Message"><br />
</span></div><div><div style="text-align: center;"><span class="Apple-style-span" style="color: black; font-family: Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: medium;"><b><br />
</b></span></div><span class="UIStory_Message"></span><br />
<span class="UIStory_Message"><div style="text-align: center;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: large;"><b><i><br />
</i></b></span></span></div></span></div><div class="blogger-post-footer">Karya Nur Aizah</div>Nur Aizahhttp://www.blogger.com/profile/10800432365048974855noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-2987115589373664790.post-89249169516705714722010-10-26T21:11:00.000-07:002010-10-26T21:11:18.589-07:00Kongsi Ceritera<span class="Apple-style-span" style="color: #333333; font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 16px;"></span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiSCdZwEwkyHcYDQS-pEuDjB2Dy3M7KfjDRWngl2s46HsVSwj1Jjb4S1N8QkIBxXTQQJbHBpiF5N3MlDve6wTPtqWvsAefWENiUyO8E7WToFjbWcuarU4AnXmejVy7ncTWy4etx69jXkq0/s1600/book-open1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="148" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiSCdZwEwkyHcYDQS-pEuDjB2Dy3M7KfjDRWngl2s46HsVSwj1Jjb4S1N8QkIBxXTQQJbHBpiF5N3MlDve6wTPtqWvsAefWENiUyO8E7WToFjbWcuarU4AnXmejVy7ncTWy4etx69jXkq0/s200/book-open1.jpg" width="200" /></a></div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: left;"><strong><br />
</strong></div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;"><strong>Ingin bukukan pengalaman diri untuk simpanan peribadi?</strong> E-melkan kisah anda di alamat e-mel saya balqis_240289@yahoo.com.my atau di facebook. Kisah anda akan saya karang menjadi sebuah bentuk karya kreatif(novel/cerpen/sajak) untuk simpanan saudara dan saudari. Kisah tersebut dikumpul dan dibukukan menjadi sebuah novel atau antologi cerpen dan sajak. Bagi yang berminat sila rujuk link di bawah untuk maklumat lanjut.</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;"><br />
</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;">Tarikh tutup penghantaran kisah anda pada 30hb.11. 2010</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;">Sertakan alamat anda untuk penghantaran bahan karya. Tempoh siap bahan karya bergantung kepada kisah yang dihantar.</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;">*Penghantaran<span class="Apple-style-span" style="color: #cc0000;"> </span><strong><span class="Apple-style-span" style="color: #cc0000;">lima</span></strong><span class="Apple-style-span" style="color: #cc0000;"> </span>kisah terawal akan diberi karya yang telah siap secara <span class="Apple-style-span" style="color: red;"><b>percuma</b></span> dan tidak akan dikenakan sebarang cas dan bayaran.</div><div class="blogger-post-footer">Karya Nur Aizah</div>Nur Aizahhttp://www.blogger.com/profile/10800432365048974855noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2987115589373664790.post-15445555240830656042010-10-15T02:29:00.000-07:002010-10-15T02:38:00.579-07:00Senyuman Semalam<div style="text-align: center;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: xx-large;"></span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Karya: Nur Aizah binti Ramli</span><span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";"><o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><br />
</div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Laut menghampar kisah insan,<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Tenang gelora kehendak Tuhan,<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Pandangku pada hujung lautan,<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Yang membentuk satu garisan.<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Kisah dia di hujung sana,<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Kuputarkan memori tika bersama,<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Lega hatiku melihat senyumannya,<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Tawanya mendamai resah di jiwa.<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><br />
</div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Namun,<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Senyuman semalam hanya di ingatan,<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Tawa yang kurindu jadi simpanan,<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Dalam peti sebuah kenangan,<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Kini kau jauh ke depan<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Tinggalkan kami dengan bermacam perasaan,<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Kesedihan juga kesuraman,<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Air mata tidak tertahan,<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Kulepaskan mengalir bagai sebuah empangan.<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><br />
</div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Aku terpaku pada kau puteri,<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Semangat juang yang kau harungi,<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Pertarungan kau antara dua duniawi,<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Akan kuingat sampai mati,<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Laut kini berombak resah ,<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Seperti dirimu yang mahu berpisah,<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Tidak boleh kutangguh akan segala kisah,<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Kerana semuanya urusan Allah,<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Tenang mengalun ombak di tengah,<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Menghempas pantai sampaikan kisah,<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Kiriman ayat suci sebagai wadah,<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Menjadi peneman di alam barzakh.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in;"><br />
</div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Angin yang menyapa diriku,<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Harap disampaikan rinduku padamu,<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Jua hadiah terindah buat dirimu,<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Aku yakin kau tetap tersenyum di situ,<o:p></o:p></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0in; text-align: center;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Menerima hadiah yang kukirim padamu.<o:p></o:p></span></div></span></div><div class="blogger-post-footer">Karya Nur Aizah</div>Nur Aizahhttp://www.blogger.com/profile/10800432365048974855noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2987115589373664790.post-10867415515885071362010-10-14T20:06:00.000-07:002010-10-14T21:11:23.604-07:00Saya sayang awak..Ops.. Bhg 3<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhcZP3M7VthUpDtxHtgzwP9HCQTl4kOTEX8NE3cADvuvzT3F3BInvdfwhqx7UpIyzKkRwZTuTfr2DfyQ2EtzQFQ1UY1vPYDgbColEw1zr0HQdk6xv3YkRpdzxYHj9gHYcz6crb8iqK0rqA/s1600/bilik+kuliah.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhcZP3M7VthUpDtxHtgzwP9HCQTl4kOTEX8NE3cADvuvzT3F3BInvdfwhqx7UpIyzKkRwZTuTfr2DfyQ2EtzQFQ1UY1vPYDgbColEw1zr0HQdk6xv3YkRpdzxYHj9gHYcz6crb8iqK0rqA/s1600/bilik+kuliah.jpg" /></a></div>Karya: Nur Aizah binti Ramli<br />
<br />
<br />
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"> Kuliah hari Isnin berjalan seperti biasa. Subjek psikologi paling digemari Lia. Segala butiran kata yang keluar dari mulut Puan Hasnah didengar dan difahami satu per satu. Pengaruh masa lalu banyak mempengaruhi sikap dan nilai yang ada pada seseorang. </div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Sebab tu manusia ni, macam-macam jenis perangai. Ada yang baran, terlalu sensitiF, kuat menangis..tapi Puan ..mesti ada caranya untuk kita pulihkan orang yang berperangai begitu”, Lia spontan bertanya pada Puan Hasnah. </div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Pertanyaan itu disambut dengan senyuman Puan Hasnah. </div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Kamu lihat pen ni, pen yang kamu pegang, dan semua yang orang guna. Semuanya sama kan..maksud saya semua pen mengeluarkan dakwat dan bentuknya adalah sama. Pada firasat kamu apa yang membezakan setiap jenis pen dengan pen yang lain.”, Puan Hasnah bersoal kembali kepada Lia.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Em, saya rasa warna dan jenama”, pantas Lia menjawab.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Kamu masih melihat sesuatu perkara pada permukaan dan belum dapat menelusuri ruang yang lebih dalam. Baiklah kelas, sekarang kamu lihat apa yang kamu tulis dan bezakan dengan rakan kamu”, pinta Puan Hasnah.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Tulisan”, seorang penuntut menjawab. </div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Ya..betul. Setiap tulisan adalah berbeza. Seperti berbezanya sikap yang ada dalam diri kamu. Untuk pulihkan sikap adalah seperti kamu pulihkan tulisan yang seperti cakar ayam kepada tulisan yang lebih tersusun dan kemas. Jadi sekarang ni kamu dah faham?” tanya Puan Hasnah. Semua penuntut mengangguk termasuklah Lia.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: center;">***</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Kring…kring”…</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Hello Lia..”, suara Puan Marina di hujung talian.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Ya ibu, ada apa?”, tanya Lia.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Lia tolong ambil Azrul di sekolah ya..Pak Mail tak sihat, jadi dia tak dapat ambil”, pinta ibu.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Baiklah”, Lia mengiakan tanpa membantah.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Enjin <i style="mso-bidi-font-style: normal;">scooter </i>comel miliknya dihidupkan lalu meluncur laju keluar dari kawasan kolej. Dia berasa ada seseorang di tepi jalan yang sedang leka memerhatikannya. Teruja hatinya untuk menjeling ke sana.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Oh ..Kamal”, puas rasa di hati bila matanya melihat Kamal yang merenung tepat ke arahnya. Dia tersenyum keriangan seperti kerang busuk.”</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Tiba kedengaran bunyi seretan tayar kenderaan yang membrek. Nampaknya ada sebuah kereta Pesona warna <i style="mso-bidi-font-style: normal;">silver</i> berhenti tepat di hadapan <i style="mso-bidi-font-style: normal;">scooter </i>Lia. Lia cuba mengelak dari bertembung dengan kenderaan tersebut, jantungnya berdegup kencang. Akibat terlalu berkhayal dia telah melakukan kesalahan. Pasti akan dimarahi oleh pemilik kenderaan berkenaan. Namun perasaan takut, imbang yang bercampur baur pada wajah disembunyikan seolah-olah tiada apa yang berlaku. Sesusuk tubuh keluar menuju ke arahnya. Kini semua mata memandang dan berbisik-bisik sesama sendiri pada kedaan yang berlaku. </div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Cik adik bawa motor dengan mata ke dengan hati”, tanya lelaki yang perkiraan usia dalam 40-an.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Lia membisu tidak dapat menjawab pertanyaan lelaki itu. </div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Cik dengar ke tidak”, lelaki itu meninggikan suara.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“En..Encik ada cedera ke?” , tanya Lia.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Cik hampir dilanggar tadi. Cik langsung tak peka…atau Cik memang tak kisah jika kena langgar dengan saya tadi”, soalan itu merentap perasaan Lia untuk membalas.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Encik, saya tahu saya salah. Saya minta maaf. Saya minta diri dulu.”, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">slumber</i> Lia meminta diri padahal kesnya belum selesai di situ lagi.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Eh..Cik..Cik..mudahnya Cik menjawab. Ini soal keselamatan, tak boleh ambil ringan”, lelaki itu tidak berpuas hati dengan jawapan Lia.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Abis tu, Encik nak suruh saya buat apa. Encik…kelalaian satu kesalahan. Dan kesalahan ada kemaafan. Saya mengaku salah saya, dan saya tak buat lagi. Saya minta diri dulu”, Lia malas lagi untuk bertekak dengan lelaki berjambang dan berwajah ala-ala lelaki Penang. </div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Jika ada yang rosak beritahu pada saya” Lia pantas mengeluarkan kad diri yang ada alamat dan no. telefonnya. </div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"> Lia tidak mahu menunggu dan berbincang di situ terlalu lama kerana sudah malu dengan mata yang memandang. Dia berlalu pergi dengan <i style="mso-bidi-font-style: normal;">scooter </i>merahnya. Lelaki tersebut hanya menggelengkan kepala dan kembali ke kereta. </div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Akak ni apsal lambat sangat. Beli la <i>Yamaha Byson</i>. Lajula sikit…ni guna scooter..tak <i style="mso-bidi-font-style: normal;">bezt</i>lah”, Azrul merungut.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Banyak pula songeh dia, naik je la”, Lia meradang. Azrul mengangkat kening dan menggaru kepala. Pelik rasa di hati dengan kelakuan Lia yang tidak tentu hala emosinya. Sekejap ceria, sekejap jadi pemarah.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Datang bulan kot”, bisiknya.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Apa adik cakap”, Lia kembali bertanya.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">“Tak de apa pa. Cepatla <i style="mso-bidi-font-style: normal;">scooter</i> <i>Byson.</i> Putera Raja dah lapar ni”, rengek si Azrul </div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Lia tersengih mendengar sindiran dari Azrul. Mahu saja dicubit-cubit perut Azrul yang maju ke depan macam orang mengandung tapi dia tahu Azrul memang begitu perangainya..suka menyakat.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="blogger-post-footer">Karya Nur Aizah</div>Nur Aizahhttp://www.blogger.com/profile/10800432365048974855noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2987115589373664790.post-57217807579880137122010-10-01T03:00:00.000-07:002010-10-01T06:28:39.892-07:00saya sayang awak..ops..Bahagian 2Karya: Nur Aizah binti Ramli<br />
<br />
<br />
<br />
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8mCSYFIMjCCgK1Y8PBomIJl6_J4BLWMkzoLPU1KadKDhscBaVUcOrhlafdQK7LLbDw1bwxqxJ3_IZSLhXbxgIo43OxmMOsRtJC01KultJuzTuZBpWTd_n7dcvFflNXc0AIyamBgquYWU/s1600/jalan+waktu+pagi.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="150" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8mCSYFIMjCCgK1Y8PBomIJl6_J4BLWMkzoLPU1KadKDhscBaVUcOrhlafdQK7LLbDw1bwxqxJ3_IZSLhXbxgIo43OxmMOsRtJC01KultJuzTuZBpWTd_n7dcvFflNXc0AIyamBgquYWU/s200/jalan+waktu+pagi.JPG" width="200" /></a><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> <span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">Pagi itu sinar mentari kian malap dek mendung yang sarat membawa titisan hujan. Lia bersiap-siap untuk ke kolej. Nampaknya dia perlu keluar rumah awal bimbang barangkali tidak sempat sampai ke kolej. Puan Marina masih di dapur siap menghidang sarapan pagi untuk keluarga. Azrul pula entah bangun atau belum.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Ibu..Lia pergi sekarang ya”, kata Lia.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Kenapa Lia tergesa-gesa ni, makan la sikit”, pinta ibunya.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"> Lia sempat meneguk air teh di atas meja. Dia bersalam dan mencium pipi ibunya dan kemudian berlalu pergi keluar rumah. Helmet dipakai kemas,Lia lebih selesa menaiki motor kerana mudah menyelit dalam kesesakan nanti. Enjin motor </span><i><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">scooter</span></i><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"> dihidupkan. Tiba-tiba terasa seperti ada benda berat jatuh di belakang tempat duduknya. <o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Ya Allah…Patutlah berat kau rupanya”, Lia menoleh lalu meremukkan muka</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Apsal lak,akak tak suka ke? Cepat..hantarkan Azrul ke sekolah”, arah Azrul.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"> Puan Marina hanya menggelengkan kepala melihat telatah dua orang anaknya. Kadang-kadang dibiarkan sahaja pergaduhan antara mereka kerana penat untuk melarang. Air dicincang takkan putus. Lia terpaksa membawa adiknya yang bertubuh lebih besar itu ke sekolah. Di dalam hati habis dia menyumpa seranah adiknya itu.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Anak-anak dah bangun ke Ina”, tanya Tuan Halim.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Azrul dan Lia dah keluar pun. Abang yang terlewat bangun”, jelas Puan Marina.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Aik, awalnya diorang bangun. Tambah-tambah Azrul tu selalu awak yang kena kejutkan dia”, Tuan Halim bernada hairan.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Entah la abang, macam-macam kerenah diorang ni”, kata Puan Marina yang tidak dapat menjelaskan keadaan sebenar kepada suaminya.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">***<o:p></o:p></span></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Kenapa Azrul suka ganggu akak?”, Lia bersoal pada adiknya. <o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"> Soalan itu dibuat-buat tidak dengar oleh Azrul dan membuatkan Lia bersoal padanya berulang kali. Perbualan di atas motor agak jelas kerana masih belum bingit dengan kenderaan yang lalu lalang.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“La..Azrul nak gurau pun tak boleh ke?”, Azrul membela diri.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Bukan tak boleh, tapi tak kena pada tempatnya”, Lia membalas. Azrul hanya mendiamkan diri. Suasana pagi itu terasa sejuk sekali. <o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"> Azrul dihantar betul-betul di hadapan pintu pagar sekolah. Terasa pelik kelakuan Azrul hari itu. Dia bersalam dengan Lia. Lia hanya membiarkan sahaja lalu berlalu pergi. Pelbagai persoalan bersarang di fikiran Lia. Perjalanan selama 20 minit membawa Lia sampai ke destinasi. Kelihatan suasana di dalam kolej masih lengang. Lia memarkirkan </span><i><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">scooter </span></i><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">di bawah bangsal. Kebetulan dia sampai rintik hujan mulai berguguran ke tanah. Lia segera ke cafeteria kerana dekat dengan bangsal itu. <o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“ Jangan main hujan adik nanti demam”, ada suara yang menegur dirinya.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"> Lia memandang sebelah kirinya. Rupanya Kamal, rakan satu kolej tetapi berlainan jurusan yang duduk makan di situ. Lia tersenyum lalu membetulkan tudungnya. Terasa gementar pula dapat bertemu dengan jejaka kacak terhangat di kolej itu.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Awal awak datang?”, sama-sama mengajukan soalan. Mereka berpandangan lalu ketawa. <o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Saya datang awal sebab hari nampak mendung, jadi kenalah bertolak awal. Awak pula ada apa datang awal”, tanya Lia<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;">“Saya memang selalu datang awal. Duduk lepak baca surat khabar, makan-makan kat sini”, jawab Kamal. <o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif;"> Dari kejauhan ada mata yang memandang. Senyumnya seakan menyindir. Tangannya digenggam erat seolah menyimpan rasa yang lama terpendam. Namun, Lia dan Kamal tidak menyedari akan hal tersebut dan rancak sahaja mereka berbicara.</span><o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 115%;"> <o:p></o:p></span></div><div class="blogger-post-footer">Karya Nur Aizah</div>Nur Aizahhttp://www.blogger.com/profile/10800432365048974855noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2987115589373664790.post-41272353703386864462010-09-29T10:07:00.000-07:002010-09-29T10:07:01.133-07:00saya sayang awak..ops...Bahagian 1<div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;">Karya: Nur Aizah binti Ramli</span></span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiYL30HrzrIFZ6Agukby24FHNxaQREPyiuM4mInuVDr7bBsHlTX6oOi9DVivAgg57Q1mgr3IeBseUtl_83Fe5zLoDnPMD3p2ifZh8rG1419ERP_xGu6YqoVKLFUvtjAE61XvjGQIYH2Llk/s1600/bangku-senja.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em; text-align: justify;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiYL30HrzrIFZ6Agukby24FHNxaQREPyiuM4mInuVDr7bBsHlTX6oOi9DVivAgg57Q1mgr3IeBseUtl_83Fe5zLoDnPMD3p2ifZh8rG1419ERP_xGu6YqoVKLFUvtjAE61XvjGQIYH2Llk/s200/bangku-senja.jpg" width="158" /></a></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;"><br />
</span></span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;"><i><br />
</i></span></span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;"><i>Lampu dan bintang, suatu yang bercahaya. Bezanya lampu boleh nampak selalu tapi bintang kadang-kadang macam ak...</i></span></span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;"><i><br />
</i></span></span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: 13px;">"Ha...aku dapat", Azrul merampas buku yang ditulis Lia tadi<i>.</i></span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: 13px;"><i><br />
</i></span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;">"Weyh, bak sini balik, suka hati nak curi buku orang. Kalau nak buat la sendiri", Lia segera bangun dari bangku di hadapan rumah. </span></span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;"><br />
</span></span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;">"Berangan..apa kau tulis ni..." Azrul membelek ayat yang ditulis Lia lalu tergelak besar. </span></span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;"><br />
</span></span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;">"Aku cakap bak sini balik", Lia merebut semula diarinya dari pegangan Azrul lalu segera masuk ke dalam rumah. Azrul masih menyambung gelaknya lalu beralih melihat langit malam yang cerah dengan cahaya bulan.</span></span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;"><br />
</span></span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;">Lia masam mencuka masuk ke dalam bilik. Dia menghempaskan tubuhnya ke atas katil, geram dengan sikap adik tirinya yang senantiasa mengganggu setiap tindakannya.</span></span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;"><br />
</span></span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;">"Apa dia ingat, dia anak orang kaya boleh saja nak buli aku ni. Jangan haraplah....", Lia bermonolog sendirian. </span></span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;">Gadis yang berusia awal 20-an tinggal berdua dengan ibu kandung dan ayah tirinya di banglo mewah milik ayah tirinya. Seingatnya dia mengenali Azrul ketika mereka di tadika lagi, setelah ayahnya bernikah dengan ibu Lia. Namun, tingkah mereka bagai anjing dan kucing tak pernah berbaik.</span></span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;"><br />
</span></span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;">"Azrul...Lia....mari makan..." panggil Puan Marina. Azrul yang dari luar tadi berjalan masuk ke dalam rumah. </span></span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;"><br />
</span></span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;">"Ayah tak balik ke ibu?" tanya Azrul pada ibunya.</span></span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;"><br />
</span></span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;">"Ayah ada kerja..katanya berjumpa dengan klien. Hm..mana kakak kau ni? Tak nak makan ke? Azrul tolong panggilkan akak", pinta Puan Marina.</span></span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;"><br />
</span></span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;">"Ala...nanti dia lapar tau la dia turun", Azrul ke singki dan mencuci tangan. Puan Marina memerhati Azrul. Dari lenggok percakapannya tadi, Azrul seperti bergaduh dengan kakaknya.</span></span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;"><br />
</span></span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;">"Kamu berdua ni..tak habis-habis, dah besar panjang macam ni pun perangai macam budak-budak", leter Puan Marina. Azrul seperti endah tak endah sahaja.</span></span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;"><br />
</span></span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;">"Dia tu yang cari pasal ibu", suara Lia entah dari mana datang menujah. Mungkin dari tadi dia mendengar perbualan dua beranak itu. Azrul yang sudah duduk di meja seperti tidak bersalah.</span></span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;"><br />
</span></span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;"><i><br />
</i></span></span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;"><i><br />
</i></span></span></div><div class="blogger-post-footer">Karya Nur Aizah</div>Nur Aizahhttp://www.blogger.com/profile/10800432365048974855noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2987115589373664790.post-39894236285068366762010-09-24T16:39:00.001-07:002010-09-24T16:53:46.558-07:00Janji? Kau Tipu<span class="Apple-style-span" style="color: #333333; font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 16px;"></span><br />
<div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: center;">Hakcipta:Nur Aizah binti Ramli</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: center;"><br />
</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: center;">aku dan kamu gembira di situ,</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: center;">dia juga sentiasa bersama kita,</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: center;">aku sentiasa berharap kau dan aku,</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: center;">akan membahagiakan dia,</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: center;">capai apa yang dia impikan,</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: center;">tapi hari ini aku kecewa,</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: center;">aku sedih aku menangis,</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: center;">tak tertahan di hati,</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: center;">tak tergamak ku telan bisa ini,</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: center;">aku ungkapkan satu ayat,</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: center;">untuk kau fikir,</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: center;">"kau tipu aku",</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: center;">"kau tipu dia",</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: center;">dan yang penting ,</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: center;">"kau tipu DIA",</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: center;">mana janji kau selama ini,</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: center;">perubahan apa yang engkau lakukan,</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: center;">pada siapa engkau berjanji,</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: center;">pada dia atau ....,</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: center;">aku mahu kau tahu,</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: center;">di sini aku masih lagi berharap,</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: center;">agar kau kembali pada janji ,</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: center;">ingatlah masa y lepas bukan penyesalan,</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: center;">masa kini suatu kepastian,</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: center;">yang menentu masa hadapan,</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: center;">esk lusa entah aku atau dia y akan tiada,</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: center;">siapa yang akan kau kata kau paling sayang,</div><div style="font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 1.5em; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: center;">aku dia atau ......</div><div class="blogger-post-footer">Karya Nur Aizah</div>Nur Aizahhttp://www.blogger.com/profile/10800432365048974855noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-2987115589373664790.post-2819504457982262112010-08-25T09:16:00.000-07:002010-08-25T09:16:15.762-07:00Rajukku<div style="text-align: center;">Karya: Nur Aizah binti Ramli</div><div style="text-align: center;"><br />
</div><div style="text-align: center;">Penaku menari dalam melodi sepi,</div><div style="text-align: center;">Merangkai rasa tertanam dalam sanubari,</div><div style="text-align: center;">Katanya dan kataku diukir disini,</div><div style="text-align: center;">Menguji iman menghalang diri,</div><div style="text-align: center;"><br />
</div><div><div style="text-align: center;">Tidaklah panjang rajukku ini,</div><div style="text-align: center;">Sekadar muhasabah diri,</div><div style="text-align: center;">Menghimpun rasa yang jadi pemerhati,</div><div style="text-align: center;">Kubicara pada hamparan sekeping hati,</div><div style="text-align: center;">Agar terluah hasrat dihati.</div></div><div class="blogger-post-footer">Karya Nur Aizah</div>Nur Aizahhttp://www.blogger.com/profile/10800432365048974855noreply@blogger.com0